Liidiye koozaɣ

Pɩlɩɩna Wikipediya
1970

Liidiye sɔsɔyɛ koozaɣ ɖɩsɩyɛ payaɣ se « Pankɩ ». Ɖooo lɛ, Togo ɛjaɖɛ kɛwɛna liidiye koozasɩ lʋbɛ ɖeke. Ɛlɛ, sɔnɔdaa yee pakalɩɣ liidiye koozasɩ ndɩ ndɩ nzɩ sɩwɛ Togo taa kɔyɔ, sɩtalɩ hiu nɛ naadozo mbʋ yɔ halɩ pɩɖɛɛ pʋ-yɔɔ.

Liidiye koozasɩ sɔsɔsɩ nzɩ sɩwɛ Togo taa yɔ, sɩ-taa nasɩyɛ hɩla yɔ : « Société Générale » nɛ BCEAO nɛ Coris Bank nɛ Bank of Africa nɛ Ecobank nɛ Orabank nɛ Diamond Bank nɛ UTB nɛ UEMOA nɛ Bank Atlantique nɛ BIA-Togo nɛ BPEC nɛ BSIC-Togo nɛ BTCI. Liidiye koozasɩ cikpesi lɛɛsɩ wɛ ɖɔɖɔ Togo taa.

Pɩnaɣ 2015 taa ajɛyɛ lɛɛna naayɛ tʋlɩ ɖɔɖɔ liidiye koozasɩ nasɩyɛ Togo taa. Liidiye koozasɩ ńzɩ, nzɩɩ yɔ : Coris Bank International nɛ Société Générale. Loma tɛtʋ taa liidiye koozasɩ sɩnɛ sɩpaɣzɩ sɩ-tʋma.

Liidiye koozasɩ naalɛ sɩnɛ, sɩ-taa lɛɛka tʋlɩ ka-tʋma ɖɔɖɔ Burkina-Faso nɛ Côte d’Ivoire nɛ Mali pa-ajɛya taa.

Yee ɛyʋ ɛtʋlɩ mbʋ payaɣ se « compte » yɔ liidiye koozasɩ sɩnɛ sɩ-taa nakɛyɛ taa kɔyɔ, pʋ-tɔbʋʋ se ewokina e-liidiye nɛ ɛsɩɣ liidiye koozasɩ sɩnɛ sɩ-taa nakɛyɛ.

Alɩwaatʋ ndʋ ɛsɔɔlʋʋ se ɛla nabʋyʋ keem, pʋ-tɔbʋʋ se, alɩwaatʋ ndʋ ɛsɔɔlʋʋ se ɛla tadɩyɛ sɔsɔyɛ naɖɩyɛ yaa ɛla ɖiziye yaa ɛtʋlɩ faarɩ nakʋyʋ yɔ, ɛpɩzɩɣ ewolo liidiye koozaɣ ŋga ka-taa ɛtʋlɩ « compte » mbʋ yɔ nɛ pakɩndɩ-ɩ liidiye nɖɩ ɛsɔɔlaa yɔ nɛ pɩsɩna-ɩ nɛ ɛpɩzɩɣ ɛla e-liu ñɩm.

Kedeŋa kpeekpe yɔɔ cɩnɛ Siini ɛjaɖɛ taa liidiye koozaɣ ŋga payaɣ se « Industrial & Commercial Bank of China » yɔ kakɩlɩ paɣlʋʋ, pʋ-tɔbʋʋ se ka-taa ɛyaa kɩlɩɣ pe-liidiya sɩʋ. Liidiye koozaɣ ŋ́ga ka-wayɩ lɛ, Britanique ɛjaɖɛ taa liidiye koozaɣ ŋga payaɣ se « HSBC yɔ, katɩŋɩɣna.