Liidiye pɔɔyaɣ (monnaie)

Pɩlɩɩna Wikipediya

Liidiye wɛ tam nabʋlɛ taa : liidiye hatʋ wɛɛ nɛ liidiye pɔɔyaɣ ñɛwɛɛ ɖɔɖɔ. Liidiye pɔɔyasɩ wɛ ndɩ ndɩ ɖɔɖɔ. Faɖam pɔɔyaɣ wɛɛ nɛ piyee pɔɔyaɣ ñɛwɛɛ. Piyee naalɛ pɔɔyaɣ wɛɛ nɛ canta pɔɔyaɣ ñɛwɛɛ. Nɩɩnʋwa pɔɔyaɣ wɛɛ nɛ mɩnʋʋ pɔɔyaɣ ñɛwɛɛ. Pʋ-wayɩ lɛ, taŋga pɔɔyaɣ wɛɛ.

Ñɩnɩyʋ sɔsɔ weyi payaɣ se Aristote yɔ, ɛtɔma se liidiye pɔɔyaɣ tʋŋ tʋma naadozo. Kajalaɣ lɛ, liidiye pɔɔyaɣ palakɩna akɔntɔ. Nabʋlɛ lɛ, pazɩɣ liidiye pɔɔyasɩ se sɩkɛ wazaɣ pʋyʋ nɛ liidiye pɔɔyaɣ wazaɣ naadozo ñɩŋa lɛ se, ŋgaa palakɩna tʋmɩyɛ siŋŋ tadɩyɛ nʋmɔʋ taa.

Liidiye pɔɔyasɩ wɛ wazaɣ pɩdɩɩfɛyɩ. Ɛyʋ pɩzɩɣ ɛsɔɔlɩ se ɛyakɩ nabʋyʋ, ɛlɛ, ɛfɛyɩna liidiye pɔɔyasɩ nɛ pɛdɩyʋ ɖɔɖɔ ɛfɛyɩna cenji kɔyɔ, ɛɛpɩzɩɣ ɛya mbʋ ɛsɔɔlɩ yabʋ yɔ. Yee ɛyʋ ewoki poliŋ ɖoli nɛ ɛsɔɔlɩ se ɛsʋʋ takasii yaa nabʋyʋ taa kɔyɔ, ɛsɔɔlʋʋ se kpokponaa mba palakɩ tada yɔ, pa-taa nakʋyʋ ɛkpaɣna-ɩ nɛ ɛfɛyɩna liidiye pɔɔyasɩ nɛ kpokpo tʋ fɛyɩna ɖɔɖɔ kɔyɔ, pɩlakɩ-ɩ kaɖɛ siŋŋ. Nabʋyʋ taa kɔyɔ, pɩkɛ kɩjɛyʋʋ se ɛtalɩ ɖenɖe ewoki yɔ lɔŋ, ɛlɛ, liidiye pɔɔyasɩ yaa cenji kɩɩwɛʋ yɔɔ lɛ, ejiɣ wayɩ.

Ñɩɣlɩm ñɩɣtʋ polukina liidiye pɔɔyasɩ.